Tänapäeval on internetil suur osa meie elus. Seoses tehnoloogia hüppelisele arengule on ka noorsootööd tegevad spetsialistid ajaga käsikäes kaasas käinud ning otsinud uusi võimalusi, et nende „hääl“ jõuaks võimalikult kiiresti võimalikult paljudeni. Interneti kaasamine töösse oli vältimatu. Võrgupõhisel noorsootööl on mitu vastet. Artiklis „Definitsion and Theory of Web-based Youth Wor“ on võrgupõhist noorsootööd nimetatud järgmiselt: virtuaalne noorsootöö, virtuaalne koostoime teenus, internetipõhine noorsootöö, võrgupõhine dialoog, noorsootöö arvuti vahendusel jne.
Sotsiaalmeedia keskkonnad mängivad olulist rolli noorsootöös.
Noorsootöö konseptsioon põhineb kuuel dimensioonil: ühiskond, inimlikkus, jätkusuutlikkus, ülesanded, meetodid, väärtused.
Virtuaalses noorsootöös on oluline mitte hea ja halva vahel vahet tegemine, vaid oskus mõista/ arusaada olukorrast, milles noor on ning miks ta just sellise otsuse langetas. Selline lähenemine viib kergemini soovitud tulemuseni. Online suhtlemisel on tähtis pöörata eriliselt tähelepanu noorte väljaütlemistele, sest noorsootöötajana ei ole meil võimalik analüüsida, näha/jälgida noorte endi emotsioone läbi näoilmete ja käitumise.
Noorsootöötajad on internetti oma töös kasutanud juba hilistest 80ndatest saadik. Internetti võib pidada naturaalseks keskkonnaks noorsootöös, kuna sihtrühm eksisteerib just seal.
Soomes on loodud erinevaid võrke ning sotsiaalmeedia kanaleid, mille kaudu sotsiaaltöötajad saavad ühendust noortega, kes oma probleemidest ja muredest avalikult ei räägi. Need on seal vägagi populaarsed, sest noor saab olla anonüümne.
Enamus veebinoorsootööd puudutavaid süsteeme kasutavad jututube. Soome „Manteli“ süsteemis saavad noored rääkida vabatahtlikega, kes on nõus noori igati aitama. Suhtlusvõrku kasutades peab noorsootöötaja suutma hoida piiri noorega, mitte minema liiga isiklikuks, kuid samas suutma jääda noorele ka kättesaadavaks ning hoidma ka oma usaldusväärsust. Ka internetis pannakse noorsootöötaja proovile, just nagu ka noortekeskustes. Sellisel puhul keskkonna vahe ei ole määrav.
Internetis oleval noorsootöötajal peab olema oskus või aimdus saada aru, kui noor teeb vihjeid mingite konkreetsete asjade puhul. Nt. Kui on kalduvus lõikumistele jms.
Noorsootöö internetis on vajalik ning arenemisruumi selles osas, on palju.
Kuna aeg ei seisa paigal, siis ei ole virtuaalne noorsootöö ka tänasel hetkel saavutanud oma piire- neid pole, sestap tekib uusi vahendeid ja meetodeid kommunikatsiooniks ja teabe vahetamiseks jätkuvalt. Püsiv nähtus on noor, ehkki koos muutuva tehnoloogia ja kontseptsioonidega elust, on ka mõiste noorest tasapisi muutumas.
Käesoleval hetkel eristatakse:
1) interneti-põhist noorsootööd
2) otsest noorsootööd (läbi dialoogide)
3) otsest noorsootegevust, mida viivad läbi noored ise
4) suhtlemist sotsiaalmeediaga ehk pressiga
5) õppetegevuse soodustamist (kuidas ja kust õppida)
6) meedia-alast haridust (ohud, riskid, tavad, jm) .
Pööran käesolevas arutelus tähelepanu õppetegevust soodustavale aspektile. Tegemist on mitteformaalse õppega, mis eristub tavapärastest normidest: õpetaja-õpilane, asukoht kool, kindel kellaaeg- ei! Mitteformaalse veebipõhise õppe puhul ei kehti samad tingimused ning eeldused. Nii võib õpetaja olla spetsiifilise hariduseta, ent oma ala fanaatik. Ka võib uusi teadmisi ammutada just endale sobival ajal ning paigas. Eriline tunnusjoon selle õppemeetodi jaoks on see, et samaaegselt õpivad mõlemad osapooled. Õppetöö toimub läbi etteplaneerimata arutelude ja diskussioonide, kusjuures ka lõpptulemus ei ole planeeritud. Protsess on loominguline. Selline võimalus tagab kahtlemata sundimatu õhkkonna ja suurema soovi avastada-avaneda. Üheks eriliseks omaduseks interaktiivse õppe puhul on kahtlemata see, et tegemist on katse-eksitus meetodiga, ometi on ka see teataval määral turvatud olukord.
No comments:
Post a Comment